oi kui hea nädalavahetus!!

musuga Tartus. niii head ilmad, mõnus kevad, päike, soe! minu 13reede oli täiesti suurepärane päev. nagu reaalselt. ma ei tea, mis inimestel sellega on, aga ebausk on küll midagi väga mõttetut. reedel oli täpselt tunne, nagu poleks Intsut ikka väga kaua näinud.. kuigi tegelikult olime lahus vaid 4 päeva. igatahes olin ma juba hommikul väga õnnelik selle üle, et ta õhtul tuleb:) käisime kinos üle pika aja, midagi päris õudsat vaatamas. õäääh.  hesis sai ka käidud. mmm. magasime end mõnusasti välja mõlema päevaga. laupäev shoppasime terve pärastlõuna ja õhtupooliku, jõudsime mingi 8 läbi koju vist  tellisime pitsat koju vaatasime filmi ka. ja pühapäeval nautisime suurepärast ilma:) shokolaadi ja krõpsude ja kõige heaga. kokkasime ka! ülimõnus koorene kanakaste kartuliga. jepiduuu. funfunfun. ja nüüd ootan ma juba reedet, et Tallinnasse sõita

imeilusad kleidid!!

reedene outfit

meie suur saak:

suvemuusikaaaaaa! juba väga ootan

üliilusad need on.

musi tõi mulle nii nunnud küünlad )!!

kiisut armastan!!

what

käisime maal, värvisime mune, olime tööl.

ma vist isegi ei oska enam midagi pikalt kirjutada. midagi millestki.. kuidagi tühjus on ja inspiratsiooni pole. kui leian, siis ei jõua see blogisse.. ja nii ta läheb. ära. minema. kaugele. ja tagasi tulla ei taha.  üldse, mingi imelik aeg on. rahul nagu olla ei oska, vinguda ja viriseda on hea. sihti silme ees ei ole, hetkel. mingi kaugem tulevik virvendab kuskil uduselt, selleski kindel olla ei saa. mis homme saab? midagi, ma ütleks. asjad on paigas, samas nii üksluiselt ja igavusttekitavalt. igavus tekitab tüdimuse, omakorda negatiivsuse ja halva tuju. mõtleks nagu üle, aga ikka kuskile ei jõuaks. tulevad kogemused, tuleb ka nendest õppimine. aga valusalt. väga valusalt. ja tulevad kahtlused. painavad ja vastikud. vahivad suurte silmadega otsa ja ootavad. vahepeal lähevad jalutama, siis tulevad jälle tagasi.. niimooni ringiratast. kus on entusiasm ja elurõõm? oskaks siis kõik hea ühte hunnikusse panna ja halva teise, aga ei. mõlemad on täitsa segamini ja enam isegi ei tea, mida milleks pidada. kõik oli justkui nagu korras. vahepeal. aga siis.. tasapisi, tibusammudega, kuristiku poole. ja ikka veel. tagasi minna ei oska, edasi ei oska. paigal seista ei saa. tundub, nagu kõnniks sammu edasi, sammu tagasi. nii ju tegelikult ei seisa paigal? sest sa kõnnid.. kuigi kuskile ei jõua

meil sai muide 9 kuud ka juba täis, vägamega lahe:)) (sain need ilusad tulbid!! )

 

sinuga on parim!

hihi, natuke nädalavahetust:) lollitasime musuga

down with love it is

fire red

nii mõnna päiksene ja soe ilm!! võisin kevadiselt riide ka panna, wii

AVONist sain asjad. ja ma pean tõdema, et mul on nii palju juuksehooldusvahendeid, et ma ei suuda enam valida, mida kasutada.. ja nad peaaegu ei mahugi riiulile ära

ja minishoot mu punase huulepulgaga^_^

vaheaeg on lahe aeg

ühtteist on teha saanud, +mõni uus kogemus juures. oleme õnnelikud, et meil on elu, mida saame elada, eks. ja anname endast parima, et seda elada parimal võimalikul moel. muide, kinos saab vaadata sellist nunnut filmi, nagu Potsu Trumm. vaadake:)